Romssa sápmelaččat duđavaččat

Vaikke ii leat go 10 mánu das rájes go šiehtadus bođii doibmii, de oidnet gávpotsámit das dál juo ávkki.

Romssa sámesearvvi jođiheaddji Sauli Guttorm dadjá ahte sámeviessu orro vuosttaš konkrehta ávki, moaddelot jagi barggu maŋŋá orro deaivvadanbáiki ollašuvvamin.

– Orro hállu ollašuhttit

Ja jus sii áigot dál ná oanehis áiggi maŋŋá árvvoštallat, dat mearkkaša ahte dán guokte ovttasbargoguoimmis lea hállu ollašuhttit dan mii čuožžu dan šiehtadusas. Erenoamážit diehtojuohkkin sámiid birra Romssa álbmogii lea hui dehálaš.

Sámediggi dat lei bovden Romssa sámiid čoahkkimii ikte eahkes, gullan dihte sin oainnuid ovttasbargošiehtadussii gaskkal Sámedikki ja Romssa suohkana mii dahkkui logi manu áigi.

Šiehtadus geatnegahttá láhččit dili

Šiehtadus geatnegahttá sihke suohkana ja Sámedikki láhččit dili vai Romssa sámi albmot beassá ovddidit gielaset ja kultuvrraset, ja ahte dat maid lea oidnosis gávpogis. Dat lea dehálaš dadjá Guttorm.

Gearggus bidjat ruđaid dasa

Ievttá čoahkkimis gosa ledje badjel 30:is boahtán, lei ge olu sáhka sámi viesu ásaheamis. Suohkan lea juo gávdnan lanjaid dasa guovdu gávpoga, sámediggi lea gearggus bidjat dasa ruđa.

Dal ii leat go mearridit viesu sisdoalu ja oamasteami. Sátnejođiheaddji Jens Johan Hjort jáhkka sin moatti jagis nagodit cegget sámi vistti Romssas.

Otne čoahkkinastá Sámediggi Romssa gávpotráđiin ja suohkaniin, šiehtadusa ektui galget sii deaivvadit juohke jagi sagastallat mo ovddasguvlui ovttasbargat.

Oanehis áiggis jo oaidná bohtosiid

Sámediggiráđđelahttu Ann-Mari Thomassen dadjá sin oanehis áiggis jo oaidnán konkrehta bohtosiid, earet eará leat gávpogis ihttigoahtán sámi silttat, mii moatti jagi áigi dagahii olu stuimmiid.