Hopp til innhold

– Sosiálamediat áitet sámegiela

Eanetlohku sis geain lea sámegiella vuosttašgiellan, čállet dárogillii sosiálamediain. Professora Tom Moring, Helssega Universitehtas Suomabeale, oaivvilda dán leat duođalaš dilli.

Prest på nettbrett
Foto: Stine Kyrkjebø Johansen / NRK Sogn og Fjordane

Professora lea dutkan giellageavaheami sosiálamediain earret eará unnitlogugielaid Suomas ja Skottlánddas. Dutkanbargu čájeha ahte unnitlogugielalaččat geavahit majoritehtagiela go čalašit sosiálamediain. Dát guoská erenoamážit nuorat geardái.

– Erenoamážit nuorra olbmot geavahit olu áiggi sosiálamediaide ja doppe gulahaddat nubbi nuppiin. Boađusin lea balddihahtti, lohká son.

Tom Moring

Helssega Universitehta professora, Tom Moring.

Foto: Oddbjørg Hætta Sara / NRK

Baicco buoridit ja nannet

Moring muitala ahte sosiálamediat baicce sáhtaše buoridit ja nannet unnitlogugielaid, na nu guhká go fal doppe čállo dan gillii. Sámegiella mii juo unnán dahje hárve geavahuvvo, de duohta ságas sosiálamedia baicce áitá sámegiela.

– Go unnitlogugielat eai oro birgehallamin majoritehtagielain, de jávká giella dahje čállingiella hedjona, lohká Moring

Sámegiella ii birgehala

Professora oaidná ahte sámegiella ii birgehala dárogielain sosiálamediain. Son maid lohká ahte sáhttet lea máŋggat sivat go sámegielagat čállet dárogillii.

– Dat sáhttá ahte lea eahpesihkkar movt ovdanbuktit sámegillii dan maid áiggošii, ja ahte ballá meaddit. Dasa lassin lea váttis sámegielbustávaid gávdnat ođđaáigásaš dihtortelefovnnain ja muđuid nu gohčoduvvon neahttabreahtain.

Moring maid jáhkká ahte ollugat čállet majoritehtagillii vuoi buohkat áddejit, ja ahte dat maid soaitá leat eambbo “coola”.

Lunddolaš čállit sámegillii

Láhpoluobbalaš ja giellaambassadevra, Logje Gárena Mikkel Aillo Mikkel Rasmus (Mikkel Rasmus Logje), gal geavaha ja čállá sámegillii sosiálamediain.

Mikkel Rasmus Logje

Sámedikki giellaambassadevra, Logje Gárena Mikkel Aillu Mikkel Rasmus.

Foto: Johan Ánte Utsi / NRK

– Sámegiella han lea mu eatnigiella ja dat giella maid mun geavahan beaivválaččat, danin lea ge hui lunddolaš munnje čállit sámegillii, lohká Logje.

Sámediggi dat álggahii ge áŋggirdeami mas giellaambassadevrrat galget oččodit nuoraid ávkkástallet eanet iežaset gielas.

Logje gal álggii eanet geavahit sámegiela sosiálamediain maŋŋel go šattai Sámedikki giellaambassadevran.

Sámegiella vuoittáhallá Facebookas

Logje lohká vuohttit ahte sámegielhállit gulahallet dárogillii gaskkaneaset. Dát lea su mielas hui váivi ja balddihahtti. Son maid ballá giela oalát jávkamis, erenoamážit čállingiela go sámegiella čađat vuoittáhallá dárogillii.

Muhto sus leat rávvagat jus soapmásat ballet čállimis sámegillii ja ahte olbmot eai mat galgga áddet sin:

– Čállet guktot gielaide!


Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.