Nutti juoiggada olu, ja eanemusat bohtet luođit go son lea meahccis. Doppe dat maid riegádit ođđa luođit. Son áigu iežas guovllu luđiid juoigat CDii. Ná son daid luđiid áiggošii vurket boahteáigái.
Western šuoŋaid heivešii juoiggadit
Nutti himáhaddá, ja lohká ahte sáhtašii vaikke Western šuoŋaid juoiggadit. Son diehtá nuorat dat gal lea geahččalan dáid juoiggadit. Soaitá iešge searvat geahččalit daid juoiggadit. Muhto dál son gal lea čohkkemin iežas guovllu árbevirolaš luđiid, maid CDii áiggošiid juoigat.
Dutkiid ja dáiddáriid bargobáiki
Lásságámmis, dán dálus sáhttet dutkit ja dáiddárat bargat hui ráfis. Dallu lea ásahuvvan justa fal danin. Go Áillohaš jámii, de ásahuvvui vuođđudus 2004, ja Norgga Sámediggi, Omasvona gielda, Romssa fylkkasuohkan ja Romssa Universitehta oamastit dán dálu de ovttas. Vuođđudusa ulbmilparagráfas čuožžu ahte dat galgá hálddašit Nils-Aslak Valkeapää árbbi, dan vuoiŋŋa ja filosofiija mielde mii boahtá ovdan su bargguin ja almmustusain.
Romssa fylkkasuohkan ja Norgga Kulturdepartementa dat juolludii ruđaid nu ahte vuođđudus sáhtii oastit Lásságámmi, ja álggahit barggu dahkat dan dutki- ja dáiddárviessun. Per Olof Nutti lohká Lásságámmi lean erenoamaš buorre bargobáikin. Luondu das olggobealde dálu juo movttiidahtii su huradit báruide mat márre das dan lássá vuostá.