Hopp til innhold

Leat go don sámi ofelaš?

Dal lea fas vejolašvuohta ohcat beassat leat sámi ofelaš olles jagi. Go don leat ofelaš de beasat don mátkkoštit miehtá ja muitalit sápmelaččaid birra.

Márkomeannu 2008
Foto: Sigve Nedredal / NRK

Ain leat olu olbmot geat eai dieđe nu olu sápmelaččaid ja sámi kultuvrra birra. Boađus das lea ge ahte dávjá leat olbmuin ovdagáttut sámiid birra. Váilevaš máhttu sáhttá dagahit ovdagáttuid ja boasttu ipmárdusaid. Dutnje addo dál vejolašvuohta juohkit dieđuid nuoraide miehtá riika ja movttidahttit sin háhkat eanet dieđuid sámi servodagaid birra.

Loga eambbo prošeavtta birra dáppe

Stipeanda
Jus beroštat dákkár barggus de heivet justa don boahtte Sámi ofelažžan!
Golbma nuora ožžot guhtege 150.000,- ruvnnu stipeandan skuvlajahkái 2009/2010. Sii sávvet ohcciid sihke davvisámi, julevsámi ja oarjelsámi guovlluin. Sámi ofelašdoaibma lea ovttasbargu gaskkal Sámi allaskuvlla ja Bargo- ja searvadahttidepartementta, dal lea guđat “ofelaš jahki”.

Loga maid ofelaččat čállet iežaset vásáhusaid birra dáppe

Ohcanáigemearri lea geassemanu 4. beaivvi! Nu ahte doama ohcat, go die han lea dakkár vejolašvuohta maid ii oaččo juohke beaivvi! :-D
Ofelašjahki lea jahki mii báhcá agibeaivái du millii!

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.