Jovnna Ovllá lea bajásšaddan Horpmás, Deanus, muhto fárrii Kárášjohki go lei viehka nuorra. Son lea olu snihkken ovdal ja lea huksen sihke stobuid ja stuorra návehiid.
Son lea maiddái huksen alccesii duodjelanja iežas stohpui.
Bajásšaddan dujiin
Duddjonmokta gal lea Jovnna Ovllás vissa leamaš jo mánnávuođa rájes. Sus duddjui sihke eadni ja áhčči, eadnis diibmaduiid ja áhččis gis garradujiid. Go veahá rávásmuvai, de álggi johtit duodjekurssain. Muhto duođai duddjot, dan ii álgán ovdal go ealáhahkii manai, muitala ieš.
Oahpai čeahpimusain
Sus ledje máŋga duojár ovdagova. Guovttis leigga Paulus Utsi ja Lauri Keskitalo. Jovnna Ovllás lei nu buorre vuorbi ahte beasai sudnos oahppat vel duddjot.
Álggi ieš ge kurssain oahpahit - nu go dadjá “go gáddegođii son maid máhttá duddjot”, ja čaibmá.
- Loga maiddái:
-
-
-
-
Gudnibálkašupmi
Jovnna Ovllá oaččui Norsk Kulturarvs ærespris 2012, Norgga Kulturárbbi gudnibálkašumi dá moatti vahku áigge. Son oaččui bálkašumi go lei báktesárgomiid mielde ráhkadan sistefatnasa ja nagodii duođaštit ahte diekkár fatnasat govdot. Son sugai Kárášjogas Deatnuráigge vulos gitta Deanunjálbmái. NRK filbmii olles su mátki ja čájehedje dan TV's.
Son gudnejahttojuvvo maiddái danne go lea sihke čájehan ja oahpahan earáide mo darfegođiid ráhkada. Juo 1980 logus lei son mielde filmmas mii čájeha mo darfegoađi ráhkada.
- Lei hui somá go ožžon gudnibálkášumi. Illá jáhkken dat lei duohta. Dat lei hui stuoris munnje. Ja dat lea maiddái stuorra bálkášupmi olles dan duoddjái.
Neahtta-TV:
Norgga Kulturárbi lea juohkán gudnibálkašumi 2007 rájes. Bálkašupmi addo eaŋkilolbmuide dahje servviide mat árjjálaččat barget norgga kulturárbbi ovddas ja dahket dan dovddusin otná áiggis maiddái. Jovnna Ovllá lea guđát gii dán bálkašumi oažžu.
Duddjo nu guhká go mokta ja oaidnu
80 jagi boaris, muhto áigi gollá bures duojárin. Duddjon lea bargu masa liiko. Dál duddjo dušše muhttomin.
Sus lávejit ain muhttomin fitnat olbmot su luhtte geat leat oahppamin duddjot. Jovnna Ovllá muitala ahte boahtá duddjot ain duolletdálle nu guhká go bissu dearvvasin ja nu guhká go oaidnu lea.