Hopp til innhold

Eai krediteren rOlfFa ođđa skearrus

Gatas Parlament rapjoavku lea geavahan kárášjogajoavkku rOlfFa lávlaga ođđa skearrus, muhto eai leat krediteren čálli lávagis "Toppløsjoiken".

Gatas Parlament og rOlfFa
Foto: Fotomontasje: Dan Robert Larsen / NRK

Gatas Parlament álmmuha cd-skearru "Dette forandrer alt", masa leat iežaset vuohkkái heivehan kárášjogajoavkku rOlfFas lávlaga «Toppløs», muhto de eai leat krediteren joavkku ja čálli mii lea dábálaš.

– Mon in gal váldde dán nu lossadit, go dieđán ahte dat sáhttá dáhppáhuvvat, juoga maid iežamet buvttademiin jo oainnan, lohká rOlfFa njunoš Rolf Morten "rOlfFa" Amundsen.

Son lohká gal buorre jos nákcejit divvut dien ja fitnen rivttes dieđuid mielde.

Šallošit dáhppáhusa

Vuosttaš maid Gatas Parlament ovddasteaddji Elling Bergersrud lohká dása lea ahte šallosa go nie lea geavvan.

– Rievttimielde lea lávlaga namma «Toppløsjoiken med rOlfFa», muhto de eat leat gulahallan designerin dán birra ja ii lean šat áigi divvugoahttit, juoga mii ii lean berret dáhppáhuvvat, lohká Bergersrud, gii vel lasiha ahte ná sáhttá dáhppáhuvvat.

Bergersrud lohká gal heahpanan go dán fuomášedje.

– Veaháš gutni gal

Čálli ja njunuš kárášjogajoavkkus rOlfFas, Rolf Morten Anti Amundsen, ii loga áššin dáhkat nu ollu.

– Lea han veaháš gutni go joavku dego Gatas Parlament geavaha min lávlagiid skearruin, lohká Amundsen.

Gatas Parlament ii loga cd-skearrun gal sáhttit maidiige dáhkat, muhto daid digitalálaš ossiin galget divvut vuoi čálli fitne TONO-ruđa.

– Mii divvut gokko sáhttit, lohká Elling Bergersrud.

Gatas Parlament čuojaha otne bearjadaga Rockefelleris Oslis, Øya festivala oktavuođas, gosa leat fitnen sámi rappara SlinCraze mielde lávdái.

Korte nyheter

  • Sámemusea Siida evttohassan Jagi eurohpalaš musean

    Sámemusea Siida lea finálaevttohassan Jagi eurohpalaš musean 2024. Vuoiti válljejuvvo Portugala Portimãos miessemánu 4. beaivve European Museum of the Year Award konfereanssas, čállá Siida musea preassadieđahusas.

    – Mii illudat go miehtá Eurohpá leat fuomášan Siidda ođasmuvvama ja min máŋggabealat riikkaviidosaš barggu sápmelaš kulturárbbi ovdii, lohká museahoavda Taina Pieski.

    Mannan jagi gallededje 138 000 olbmo musea, 68 000 dain fitne geahččamin čájáhusaid.

    Jagi eurohpalaš musea tihttelis gilvalit 50 musea 24 riikkas. Dát bálkkašupmi lea juhkkojuvvon juo 47 jagi.

    Siida museum, Finland
    Foto: Ilkka Vayryneninfo / Siida sámi museum
  • Sámi filmmat Oscar bálkkašumi museas

    Dán vahkku leat čájehan árktalaš guovllu muitalusaid The Academy Museum, dahje ge Oscar bálkkašumi museas Los Angelesas čalmmustahttin dihte Eanabeaivvi, čállá Internašunála Sámi Filbmainstituhtta preassadieđáhusas.

    – Midjiide lea stuorra gudni go beassat dáppe čájehit sámi ja árktalaš eamiálbmogiid filmmaid. Lean sihkar dán rahpat olu ođđa uvssaid filbmamáilmmis min filbmadahkkiide, dadjá Internašunála Sámi Filbmainstituhta direktevra Anne Lajla Utsi.

    Earret eará čájehedje Suvi Westta ja Annsi Kömi, Ken Are Bonggo ja Joar Nanggo, Hans Pieskki ja Elle Márjá Eirra dokumentáraid. Dan lassin lágidedje ságastallamiid filbmadahkkiiguin.

    Academy Museum of Motion Pictures lágidii doaluid ovttas Internašunála Sámi Filbmainstituhtain.

    Bird Runningwater (helt til venstre) ledet samtalen som ble holdt etter filmvisningen av arktiske urfolksfilmer på The Academy Museum med filmskaperne Anna Hoover (andre fra venstre), Ken Are Bongo (i midten), Hans Pieski (andre fra høyre) og Elle Márjá Eira (helt til høyre).
    Foto: Michelle Mosqueda / Academy Museum Foundation
  • Biebmobearráigeahčču ii leat šat vuostá bieggaturbiinnaid

    Varanger Kraft Hydrogen fitnodat lea mearridan sirdit plánejuvvon bieggaturbiinnaid mat livčče sáhttán nuoskkidit Bearalvági juhkančázi.

    Diibmá Biebmobearráigeahčču ii miehtan dasa ahte bieggafápmoguovllu viiddidit Rákkočearus, jus datte ribahit golgat kemikálaid de dat golggašedje juhkančáhcái.

    Dál ii leat Biebmobearráigeahčču šat vuostá viiddideami go fitnodat mearridii sirdit njeallje turbiinna, mat livčče sáhttán nuoskkidit juhkančázi.

    Rákkonjárgga orohaga jođiheaddji Johan Magne Andersen fuolastuvvá go gullá NRK:s ahte áigot fas sirdit turbiinnaid.

    – Dát lea ođas midjiide, lohká Andersen.