Hopp til innhold

- Vásihit kreatiiva dollagárgasa

Kind Of Like This- KOLT. Dat lea deaivvadeapmi kreatiiva olbmuide geat háliidit eará dáiddáriiguin oahpásmuvvat ja ovttasbargat. Dál lea KOLT johtán lulli- Ruotas gitta Guovdageidnui.

KOLT
Foto: Elle Sofe Henriksen / Privat

– Dáidda lea hui guovddažis sámi kultuvrras, ja danin dákkár deaivvadeapmi heive bures Sápmái, lohká Elle Sofe Henriksen gii lei mielde lágideame KOLT-deaivvadeami Guovdageainnus.

"Sullii ná"
KOLT mearkkaša Kind Of Like This, “Sullii ná”. KOLT galgá leat deaivvadanbáiki dáiddáriidda ja eará kreatiiva olbmuide, ja dás besset sii cađahit kreatiiva proseassaid ovttas eará dáiddáriiguin. Ja dát proseassa lea deháleabbo go ieš dat loahppačájáhus dahje -čájálmas.

– Dávjá dáiddarat barget okto hui ollu. De lea dehálaš sidjiide beassat earáiguin deaivvadit, ovttasbargat ja obalahkái oahpásmuvvat, lohká son.

Ejnar Askberger

Akrobahtta Ejnar Askberger maid oasálastii Guovdageainnu KOLT-deaivvadeamis.

Foto: Elle Sofe Henriksen / Privat

Vásihit kreatiiva dollagárgasa
Koreográfa Alexandra Wingate álggahii KOLTa jagis 2007 go váillahii deaivvadanvejolašvuođa kreatiiva oahppásiiguin miehtá Eurohpá. Son háliidii ahte son gii ii oro stuora gávppogis, maiddái galgá beassat vásihit kreatiiva dollagárgasa ovttas earáiguin,

Alexandra Wingate

Alexandra Wingate álggahii KOLT jagis 2007.

Foto: Elle Sofe Henriksen / Privat

Álggu rájes leat lágiduvvon čieža KOLT-deaivvadeami, eanas dáin Ruotas. Diibmá lágiduvvui KOLT maiddái Riddu Riđđu-festiválas.

– Dat lea šaddan mihá stuorábun go ledjen jáhkkán álggos, ja lea erenoamáš miellagiddevaš go davvi-guovllus ja sámis lea oasálastigoahtán, lohká Wingate.

Eará dáiddasurggiin rávvagat
Guovdageainnu deaivvadeapmái serve sihke dánsejeaddjit, koreográfa, govvadáiddárat, čállit ja maiddái duojár. Elle Sofe Henriksen lea ieš dánsejeaddji, ja oasálastii Riddu Riđđu-KOLTas.

– Go okto bargá, de dávjá olmmoš vállje daid seammahat čovdosiid. De lea buorre oaidnit maid earát dahkat, fuomášit ođđa vejolašvuođaid. Mu mielas lea hui soma go áibbas eará dáiddasurggiin bohtet oaivilat, go dávjá leat dušše dánsejeaddjit ja koreográfat mat dadjet juoidá. Olmmoš oahppá go earáid guldala.

KOLT maiddái boahtteáiggis
Son gal áinnas lágidivččii dákkár deaivvademiid Guovdageainnus maiddái boahtteáiggis. Son háliidii ahte olbmot galge boahtit Sápmái oaidnit guovllu čábbodaga.

– Máŋgasat dáin háliidit boahtteáiggis boahtit ruovttoluotta bargat prošeavttuiguin dáppe, ja jurdda livččii ge lágidit KOLT dáppe maiddái boahtte jagi.

Korte nyheter

  • Samehets.no lea rahppon

    Odne ledje sierra doalut Sámedikkis go neahttabáiki samehets.no rahppui.

    Sámediggeráđđi Runar Myrnes Balto doalai rahpansártni, ja das son giittii buohkaid geat leat leamaš ráđđeaddin ja veahkkin neahttabáikki bargguin.

    Guorahallamat čájehit ahte ollu sápmelaččat vásihit cielaheami ja vaši, ja danne lea dát neahttabáiki ásahuvvon.

    Politiijadirektoráhta ossodatdirektevra Bjørn Vandvik dadjá ahte sin mielas leat beare unnán áššit mat váidojit politiijaide.

    – Min mihttu lea ahte sápmelaččat dán neahttabáikki vehkiin oidnet ahte unohis vásáhusaid sáhttá váidit, dadjá Vandvik.

    Åpning av nettstedet samehets.no på Sametinget i Karasjok
    Foto: Wenche Marie Hætta / NRK
  • Sámemusea Siida evttohassan Jagi eurohpalaš musean

    Sámemusea Siida lea finálaevttohassan Jagi eurohpalaš musean 2024. Vuoiti válljejuvvo Portugala Portimãos miessemánu 4. beaivve European Museum of the Year Award konfereanssas, čállá Siida musea preassadieđahusas.

    – Mii illudat go miehtá Eurohpá leat fuomášan Siidda ođasmuvvama ja min máŋggabealat riikkaviidosaš barggu sápmelaš kulturárbbi ovdii, lohká museahoavda Taina Pieski.

    Mannan jagi gallededje 138 000 olbmo musea, 68 000 dain fitne geahččamin čájáhusaid.

    Jagi eurohpalaš musea tihttelis gilvalit 50 musea 24 riikkas. Dát bálkkašupmi lea juhkkojuvvon juo 47 jagi.

    Siida museum, Finland
    Foto: Ilkka Vayryneninfo / Siida sámi museum
  • Sámi filmmat Oscar bálkkašumi museas

    Dán vahkku leat čájehan árktalaš guovllu muitalusaid The Academy Museum, dahje ge Oscar bálkkašumi museas Los Angelesas čalmmustahttin dihte Eanabeaivvi, čállá Internašunála Sámi Filbmainstituhtta preassadieđáhusas.

    – Midjiide lea stuorra gudni go beassat dáppe čájehit sámi ja árktalaš eamiálbmogiid filmmaid. Lean sihkar dán rahpat olu ođđa uvssaid filbmamáilmmis min filbmadahkkiide, dadjá Internašunála Sámi Filbmainstituhta direktevra Anne Lajla Utsi.

    Earret eará čájehedje Suvi Westta ja Annsi Kömi, Ken Are Bonggo ja Joar Nanggo, Hans Pieskki ja Elle Márjá Eirra dokumentáraid. Dan lassin lágidedje ságastallamiid filbmadahkkiiguin.

    Academy Museum of Motion Pictures lágidii doaluid ovttas Internašunála Sámi Filbmainstituhtain.

    Bird Runningwater (helt til venstre) ledet samtalen som ble holdt etter filmvisningen av arktiske urfolksfilmer på The Academy Museum med filmskaperne Anna Hoover (andre fra venstre), Ken Are Bongo (i midten), Hans Pieski (andre fra høyre) og Elle Márjá Eira (helt til høyre).
    Foto: Michelle Mosqueda / Academy Museum Foundation