Hopp til innhold

Sámi mánáidgárddis sierra áhkku

Sámi mánáidgárdi Oslos lea bálkáhan sierra áhku ja ádjá boahtit sin guossái oktii vahkus. Sudno váldobargu lea nannet mánáid sámegiela ja gullevašvuođa sámi kultuvrii.

Ester Grossmann

Ester Grossmann

Foto: Brita Åse Norlemann

Ášši doaimmaha Brita Åse Norlemann

- Várut, ruitu lea báhkas. Nu váruha áhkku Ester Grossmann mánáid go lea barggus “áhkkun” sámi mánáidgárddis Oslos.Grossmann lea ollen ealáhat-ahkái, muhto háliida ain iežas searaid, čehppodaga ja áiggi geavahit earáide ávkin. Danin son fálai iežas veahkkin sámi mánáidgárdái gos dál lea moadde jagi bargan “áhkkun”.

Giellaváttisvuohta duogážin

Mari Helander

Mari Helander

Foto: Brita Åse Norlemann

Mari Helander lea jođihan sámi mánáidgárddi measta njeallje jagi.

- Mun dihten ahte mis lea giellaváttisvuohta dáppe go mánát hállet eanas dárogiella. Danin mun háliidiin dáinna dahkat juoidá, čilge son. Ja go Ester seammás maid dovddai dán giellaváttisvuođa, de son fálai iežas veahkkin.

- Mus lei miella leat dáppe earenoamážit giela dáfus, ja dieđusge lea munnje alccesan maid somá hállat sámegiella, lasiha áhkku.

Maiddái áddjá

Áhkku boahtá mánáidgárdái oktii vahkus.
- Mun dieđusge hálan sámegiela mánáiguin čađat. Dasto láven málestit sámi árbevirolaš borramuša, muhtumin logan, máinnastan, oahpahan mánáide dološ sámi stohkosiid, mii bárgidit, duhppet, finádit mátkkiin ja čuohppat gámasuinniid, muitala áhkku.

Dál álgá maiddái áddjá dákkár doibmii ja dat lea danin go Helander váillaha dievdduid mánáidgárddis. Maiddái ádjá váldoovddasvástádus šaddá giellaovdánáhttin ja -nannen.

Ávkkálaš buohkaide

Ja Helander ii gal oba eahpit ge: dás lea ávki!

- Áhkku lea buorre ovdagovvan sihke mánáide ja rávisolbmuide, ja son lea bajásgeassán sihke min bargiid ja mánáid. Sus lea hirbmat buorre, dološ giella, ii son doama ja son diehtá nu olu ovdamearkka dihte luonddu birra, rámpo son.

Helander vel lasiha ahte Oslos leat ollu sámi mánát geaid áhkut ja ádját leat davvin.

- Áhkku lea šaddan hui divrras olmmoš mánáide, oadjebas lagasolmmoš geasa mánát leat hui buorit. Nanu oktavuohta buolvvaid gaska lea divrras.

Helander lea Sámedikkis ožžon ruđa dán prošektii, ja muitala su logaldallan dán doaimma birra maiddái eará mánáidgárddiide, skuvlabargiide ja maid polihtikkáriidda.

- Dát lea hui gelddolaš prošeakta mii lea riggodahkan buohkaide. Jáhkán ahte áhkku ja ádjá sáhttiba leat ovdagovvan eará mánáidgárddiide mot sáhttá bargat. Lea hirbmat buorre go boarraset olbmot geavahit iežaset návccaid dáppe min luhtte.

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.