Hopp til innhold

Lassitienas eanadollui

Eanadoliin lea dál vejolaš ohcat lassi-tietnasa ealáhussii jos fal beare gielddain barggašedje ovttas.

Lise Aanesen

Lise Aanesen

Foto: Fylkesmannen i Finnmark

Ášši doaimmaha Ánne Olli

Eanadoalus lohket dál ollugiid rahčat fidnet doarvái tietnasa, danne leat Norggas álggahan eanadolliide doaimma maid gohčodit "Inn på Tunet sámegillii Šilljui".

Eanadolliide lassitienas

Prošeavtta logo

Prošeavtta logo

Foto: Fylkesmannen i Finnmark

Áigumuš dáinna doaimmain lea fállat eanadoallái lassitietnasa ja geavaheddjiide áiggošedje ges dáinna fálaldagain buoridit dearvvasvuođa, ovdáneami ja loaktima, nu lohká Finnmárkku fylkkamánni eanadoalloossodaga "Inn på Tunet/ Šilljui"prošeavtta jođiheaddji Lise Aanesen: Loga dás Fylkkamánni siiddus

Eanadoalli ja gielda ovttasbargá

Eanadoalli sáhttá dán oktavuođas fállat gildii doaimmaid nugo bajásšaddan-, oahpahus-, bargo-, dearvvasvuođa dahje sosiála sektorii. Doaimmat galget fátmmastit doaimmaid mat leat eanadoalus. Ja dát, Inn på Tunet/ Šilljui" doaibma lea juoga maid stáhta ja gielda sáhttá geavahit čoavdindihtii doaimmaid maid leat geatnegahtton čoavdit, nugo mat oahpahusas

Šibitdoalus sáhttá ráhkadit pedagogalaš oahpahusa, mánát sáhttet leat mielde návehis oahppamin mahkás das mo gusain fidne mielkka, mo šibihiid dikšu, čoaggimin moniid vuoncávisttis dahje oahppamin mo sávzzaid beaskida.

Dát addá vejolašvuođaid mánáide geat dárbbašit earálagan oahppu go čállin ja lohkanbargo-oahppu, "Inn på Tunet/ Šillju" prošeakta dát addá vejolašvuođa mánáide ja earáide oahppat bargguid bokte.

Fálaldat maid earáide

Muhto ii dát leat dušše skuvllaide ávkin dát prošeakta. Go dát lea maid jurddašuvvon galgat ávkin dearvvasvuođa, sosiála- ja bargosektorii. Dán oasi gohčodit ges "Grønn omsorg/ ruonas fuolahus dahje áimmahuššan. "Finnmárkku filkkamánni "Inn på Tunet/ Šillju" prošeaktajođiheaddji Lise Aanesen, muitala maid sáhttit geavahit eandolliid ávkin nugo mat muittohuvvonolbmuide.

Lise Aanesen muitala iežaset hálidit addit muittahuvvan boarrásiidda fáláldaga, sidjiide leat sii jurddasan addit dakkáraš beaivefáladaga nugo beaiveruovttu. Sidjiide sáhttá gielda ja eanadoalli šiehtadit áiggi goas gielda buktá sin boandda dállui, boarrásat besset de searvat doaimmaide boandda dálus, olgun dahje návehis, ja de viežža fas gielddabargi sin ruoktot.

Dát áttášii boarrásiidda vásáhusaid ja sin oapmahaš beasašii don botta vuoiŋŋastit. Dát doaimmat lágiduvvojit earáguovlluin Norggas, ja dát leat bures lihkostuvva.

Diehtojuohkin Sis Finnmárkkus

Dál áigu Finnmárkku filkkamánni "Inn på Tunet/ Šilljui" prošeaktajođiheaddji Lise Aanesen fidnat Guovdageainnus ja Kárášjogas čilgemin eanadolliide ja gieldda njunnožiidda dán prošeavttas.. Dan son áigu dahkat dán mánu loahpageačen dahje guovvamánu álggus .

Ávkkálaš ollugiidda


Ruonas fuolahus/ Grønn omsorg mii gulla seamma prošektii fátmasta maiddái olbmuid geat dárbbašit veahkki máhccat bargodillái, earret eará sáhttet olbmot geat gillájit jugesvuođain dahje eará gárihuhttiávdnasiin, ná fas máhcagoahtit bargodillái.

Korte nyheter

  • Beitekrise i Karasjok - skuterløyper stengt

    Kriseberedskapsutvalget har erklært beitekrise i store deler av Karasjok. På grunn av dette er flere skuterløyper stengt, skriver Karasjok kommune på sin nettside.

    Løype 5 mellom Láŧevuovdi og Guovžilbohki og løype 17 Badjenjárga til Dákteroavvi stenges midlertidig.

    Løypa stenges fram til 8. april av hensyn til reindriften.

    Karasjok kommune kan stenge skuterløyper etter kommunal forskrift om snøskuterløyper § 7.

    Beitekrisen har rammet flere distrikt i Nordland, Troms og Finnmark, og har så langt berørt i overkant av 60.000 rein.
    Foto: Landbruks- og matdepartementet
  • Dieđihit eambbogo 30 goddon Israelea falleheamis Syriijas

    Siviila olbmot ja soalddáhat galget leat goddon israelalaš áibmofalleheamis Syriijas, syriijalaš eiseválddiid dieđuid mielde.

    Eanetgo 30 olbmo galget dieđuid mielde goddon.

    Dieđuid mielde galgá Israel fallehan Aleppo gávpoga mannan ija diibmu 01.45 báikkálaš áigge.

  • – Alimus Hálddahusriekti bággeha ii-sápmelaččaid Sámediggái 

    Sámiráđi ságadoalli Áslat Holmberg oaivvilda, ahte Suoma Alimus Hálddahusriekti (AHR) badjelgeahččá sámi álbmoga.

    – AHR lea ođasmahttán mearrádusaid, mat leat gávnnahuvvon rihkkut sápmelaččaid vuoigatvuođa friddja politihkalaš ortniiduvvamii, oaivvilda Holmberg.

    AHR lea mearridan, ahte mannan čavčča sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Riekti lea gieđahallan badjel čuođi sámediggeválggaid válgalogahallama ja válgabohtosa guoski váidaga.

    – AHR fas bágge Sámedikki dohkkehit 72 ii-sápmelačča ižas jienastuslohkui. Ná áitá Sámedikki legitimitehta sápmelaččaid ovddastanorgánan, cuiggoda Holmberg.

    Aslak Holmberg
    Foto: Piera Heaika Muotka / Sámiráđđi