PÅ NORSK:
(Muitaleaddji: Kristina Utsi)
Muitalus movt háldit váldet olbmuin máná ja movt dan oažžu ruoktot.
Dáppe Badjesohpparis elii ovdal olmmái, mas leai okta suorbma gaskkat. Nu lei sus leamaš mánnávuođa rájes. Muitaluvvo ahte son lei šaddan háldiid máilbmái, ja go háldit šadde su addit ruoktot olbmuide, dalle sii dodje dan unna bártnážis ovtta suorpma.
Dá muitalus das movt bargat, jus galgá oažžut ruoktot máná, man háldit leat dolvon dahje lonoha:
De lei muhtun báikkis okta nuorra bárragoddi, ja lei ožžon áhkká ovtta máná ovdal, ja lei šaddan nuollin (áhpeheapmi/mánáidládje) fas. Ja dat nohkaiga (ođiiga) buvrris. De lahkonišgođii máná-oažžun-áigi. De niegada áhkká, go bohtet guokte nissona buvrái sisa. De manná nubbi seaŋgga báldii ja nuppis lea dego silbafáhtta, ja vilges niibi dan fáhta siste. Dat nisu, gii lei seaŋgga bálddas loktii roavggu bajás. De dadjá guoibmásis:
- Soai ferteba eret dás vuolgit, ruovdegierdu lea nissona badjel. Ean moai oaččo das hedelma eret. Moai fertejetne guođđit dán gearddi. Das leai boadnji bálddan nohkkame, ja giehta lei badjel áhká čoavjji. De manaiga olggos, ja áigi lahkanii dasto.
De nisu oaččui máná, ja go lei máná ožžon de dat gásttašii dakkaviđi. De go šattai idja, de vuot ain oaidná go guokte nissona boahtiba sisa ja mannaba máná vákku lusa. De lokteba roavggu máná nalde, de dadjá nubbi:
- Dat lea kristtalaš, eange moai oačču dan máná. Muhto moai galge fáktet dan ránjja siidda nissona, dat leai maiddái máná vuostá.
De manaiga olggos, de go iđđedis nisu badjánii (lihkai), de riemai niegus birra jurddašit, muhto ii muitte niegu makkárge.
De golai áigi, ahte nuppi siiddas manai boadnji bivdui. De áigi lahkana nissonis, goas galgá máná oažžut. Ja lei okto nohkkamen (oađđime) huotnahistis. De gullá niegu čađa go uksa lihkkasii, ja iige oaidnán dađi eanet maidege. De fasttain nahkárat rohttejedje, iige jurddašan maidege. Iđedis go badjánii, de lei nu ipmahiidlágán rumaš, muhto varris lea muđui. De easká fuobmái, gal leat vissát háldit sus váldán hedelma (ohki/máná) eret siste.
De lei goalmmát nisson maiddái nuollin (áhpeheapmi/mánáidládje). Ja dat ledje dan gullan, dan muitalusa: Ahte háldit váldit hedelma (ohki/máná) eret nissoniin muhtomin.
De áigi golai nu guhkás ahte máná oaččui, ja iige máná gásttašan dakkaviđe. De lei ovtta ija nohkkame, de gullá go uksa lihkkasii. De geahčestii, oaidná go maidege? Muhto ii oaidnán maidege. Ja mánná lei bálddas.
De go iđđedis badjánii, de orro dego ii livčče su mánná. Muhto jurddaša, mánná lea easka badjánan nohkkamis. De lávggui máná ja gurppai vággui. Ja mánná šattai dasto jahkásaš, muhto ii lea šaddan báljo stuorit. Muhto nu máđohis vuovdái lea šaddan: Juhká valjit mielkki ja gáhku borra. De boahtá okta boares áhkká dan siidii. De sihtá ahte:
- Mon nai geahčan du máná. De go boares áhkká geahččagođii de dadjá: - Su mielas orro lonuhuvvon mánná.
Muhto ii nisu jáhkkán. De šattai goit guhtta jagi boaris dat mánná, iige vácce, iežá go guokkarda guolbbis. De vuohain boahtá boares áhkká. De go bođii sisa de dadjá:
- Dus lea háldi lonohan máná, go lei iežat bálddas nohkkame. Dalle dat leat bidjan boares áhčiset máná sadjái, danne go dat lei nu vuovdái borrat. Don galggat bidjat láibbi ja mielkki beavdde nala, ja botnjat ráiggi uksii, ja guovlat dan čađa! De ii galgga oktage olmmoš leat dan viesus!
De dagai duot nisu dan, bijai láibbiid ja mielkki beavddi nala, ja manai ieš olggos, ja lei veaháš áiggi olgun. De manai guovlat dan nábárráiggi. De oaidná go čohkkedii boares dievdu vákkus bajás, ja geahčai juohke guvlui. Go ii oaidnán ovttage olbmo, de čuoččahii vákkus ja guokkardii beavdegáddái ja borai daid láibbiid ja mielkki jugai. De gaikkihii fáhkkestaga huonasuvssa dat nisu, muhto ii háhppehan oaidnit iežá go ahte mánná lei vákkus.
De muitala nuppi beaivvi dan boares áhkkái. De dadjá nisu:
- Movt son galgá dan oažžut eret iežas luhtte?
De dadjá boares áhkká:
- Don galggat bárgidit guoktenuppelohkái rissi ja dahkat stuorra dola, ja doalvut dollagáddái ja cábmit daid rissiid guoimmi dassá go juohke rissi lea skárban. Ja juohke gearddi go ain ollet cábmimis dainna rissiin go skárbbas lea šaddan, de galggat bálkestit ain dollii. Ja juohke gearddi galggat uhkidit dollii bidjat, jus su eai su máná buvtte ruoktot. Dađi mielde go cápmát rissiin dollagáttis, de dat bárgu jápmagielain. De galggat beare čuorvut mánát buktit ruoktot. Ja jus mánná ii boađe ruoktot, de dollii goitge bálkestat.
De cápmii ovttanuppelohkái rissi skárban. Ja válddii guoktenuppelogát rissi gihtii, de galggai cábmit dainna maiddái dassá go skárbá. De fuobmá, guokte nuorra nissona bohtet ja bárdnemánná lea gaskas. De bálkesteigga dan máná dan nissona lusa ja dohppiiga eret dan gieđas mánái, man lei cábmime, iige oaidnán gosa dat šattai.
Dat bárdnemánná man ruoktot buvttiiga dat lei stuorat ja čáppat. De manai sisa ja eahket šattai, de bijai nohkkat, ja boadnji lei maiddái siiddas (ruovttus). De niegada ihkku go bođii boares áhkká nihkui ja dadjá:
- Don fargga gottát mu boares áhči, mii leai golbma muorragáhččama eallán, iige leat leamaš dakkár lága vuolde go don dollet dasa. Don oaččut giitit go dus lei stuorra dolla bálddas. Dainna don iežat ráđđejit ja ožžot bártnát ruoktot.
Go iđit šattai de doalvvui báhpa lusa máná risttii.
- Manne don nu maŋŋit ja nu boares máná buvttát ristii?
Nisson muitalii movt leai šaddan. Báhppa gásttahii ja risttahii máná. De šattai eahket ja bidje nohkkat. De boahtá máđohis boares háldi nihkui ja dadjá:
- Jus don it livčče ikte risttašan, de mon livččen eret dus máná váldán ja iežat háddjedan, dainna go nu fasttit don mu ráŋggáštedjet.