PÅ NORSK:
(Muitaleaddji: Kristina Utsi)
Dát ii leat nu áigá dáhpáhuvvan, dáppe Veaikeváris.
Ruvkebarggut dáppe leat álo geasuhan olbmuid dieke. Ollogat leat doivon riggut, muhto eatnasat gárte bargat eallinagi ja golahedje buot ruđaideaset ealidettiin. Ja gal dáppe leat ollu sámit nai bargan.
Bargobeaivvit ledje guhkit, muhto eahkediid bargiin lei friddja, boradit ja vuoiŋŋastit. Áigegollun láveje olbmot gávnnadit suohtastallat, čuojahit musihka, ja muhtumat spelle dakkár spealuid, gos sáhtii vuoitit ruđaid.
De muhtun eahkeda leigga guokte olbmá, Ánte ja Johánas, vuolgán muhtin vissui, gos gorteje (spelle). Go bođiiga sisa oinniiga ahte doppe ledje moadde olbmá speallame.
Olbmot čáhkkehedje sudnuide saji ja sihte searvat spellui. Johánas searvvai ja Ánte dušše geahččá movt dál manná: Olbmát gortejit (spellet). Ain go soamis vuoitá dahje manaha ruđa, sii garrudit dahje čurvejit illujienain.
De biestá (ribaha) okta dain spelliin ruđa gahččat láhttái. Ja go ii oktage beroš dan váldit, de suotnjala Ánte, mii ii speala, dohko beavddevuollái ja áigu viežžat dan ruđa. Doppe seavdnjadasas son ohcá guhká, ovdalgo son gávdná dan.
Ja de áicá juoidá ipmaša: Garra čáhppes gazzajuolggit, ja nu guolgát. Ii leat dábálaš gáma. Orro dego guolgás heastajuolgi, čáhppes heasttajuolgi fal. Ántte suorgana ja njuike bajás.
Son manná olbmás, Johánasa, sealggeduohkái, dolle su oalgái ja savkala:
“De dál fertejetne vuolgit eret dáppe, ja dakkaviđi vel.”
Johánasas ii leat miella guođđit beavddi go lea vuoittu bealde ja háliida dieđusge vuoitit eanet ruđa.
Diet olmmoš, geas lea diet heasttajuolgi geahččá sutnje bastilis čalmmiiguin: Mulgu sutnje fasttit. Ánte lea ballán nu ahte doarggista, muhto son goit rábasta buot ruđaid, mat gullet Johánasii ja geahččala veagal oažžut su mielde, eret doppe.
De son dolle Johánasa niskái ja sámegilli dadjá.
“Okta dain olbmáin ii leat albma, dat lea čielga bahágas. Geahča! Gal don oainnát, gii dat lea”.
Su olmmái geahččá daidda eará spelliide ja de fuobmá gean son oaivvilda. Hoahpus soai viehkaleaba olggos ja eaba bisánan ovdal go bođiiga ruoktot latnjaseaska.
Dan ija sudnos gal eai boahtán nahkárat. Ja go iđit bođii, de manai Ánte hoavddas lusa ja muitalii ahte son ferte gul heaitit dán barggus ja vuolgit ruoktot. Sivvan bijai ahte dárbbašit su veahki doppe ruovttus.
Son beasai ja manai ruoktot. Ii ge lean guhká, ovdal go gulai ságaid movt Johanasain lei geavvan. Son lei sorbmahuvvan doppe ruvkkis. Vahágis lei soames biestán (ribahan) heastta ruohttat geaidnoráiggi, ja lei geavvan nu heitogit ahte Johanas lei šaddan heastta vuollái, dulmmohallan ja jápmán dasa.