Hopp til innhold

Nuppát divisjåvnån tjievtjaj

Dá ájllega julevsábme Adrian Mikkelsen vuostasj bále nuppát divisjåvnån tjievtjaj.

Adrian Mikkelsen

Adrian Mikkelsen la Harstad ILa mållagáhttár.

Foto: Arnt Børge Trane

– Muv mielas buoragit manáj, valla gávkas gå maŋŋutjissaj vuojtádalájma. Diedáv mån máhtáv buorebut tjiektjat, valla ij la læhkám nav ållo tjiektjamhárjjidallam, javllá divtasvuonak ja julevsábme Adrian Mikkelsen.

Adrian Mikkelsen

Adrian Mikkelsen lij FA Sápmi mållagáhttár ConIFA-gilppusin.

Foto: FA Sápmi

Gåk NRK åtsådallá de la Mikkelsen nuppát julevsábme gut nuppát divisjåvnån la tjiektjam. Ælla ájn aktak bajep dásen tjiektjam.

Sån gut suv åvddåla nuppát divisjåvnån tjievtjaj lij Lars Filip Paulsen. Goappátja libá aj sámij rijkajuohkusin tjiektjam, valla Mikkelsen la aj Bodø/Glimta åvdås vuostasj divisjåvnån sadjásasj mållagáhttár læhkám.

Åvddånahttem

Lars Filip Paulsen

Lars Filip Paulsen la aj nuppát divisjåvnån tjiektjam.

Foto: Harrieth Aira

Lars Filip Paulsena mielas la Adrian tjiehpes mållagáhttár.

– Muv mielas la huj suohtas vuojnnet gå oadtju Harstada åvdås tjiektjat. Suohtas la gullat gå bájkálasj nuora máhttelisvuodav oadtju alep dásen. Sávadahtte Harstada la dåssju lávkke suv åvddånahttemin ja rahtjalisvuoda diehti ájn guhkebuv jåkså.

Harstadan

Adrian Mikkelsen dá giese ådå tjiektjamjuohkusij álgij.

– Harstad ILa åvdås tjiektjagåhtiv danen gå sijá mållagáhttár oarjás jådij. Dálven lidjiv juo sijá siegen hárjjidallamin ja danen muv juohkusij sihtin. Dálla besav tjiektjat, mij la muv mielas ájnnasamos.

Duodalasj nuorra

Harstad ILa hárjjidalle juo guovvamánon Mikkelsenav Harstada tjiektjamjuohkusij sávaj.

– Adrian la duodalasj nuorra gut åvddånahttet sihtá. Sujna li juo Bodø/Glimtas åtsådallama ja le Stájgo A-juohkusa åvtås tjiektjam. Juska le nav nuorra de li sujna ållo buorre åtsådallama, javlaj Tor Arne Jakobsen guovvamánon NRKaj.

Agev berustam

Adrian Mikkelsen la agev tjiektjamav berustam, ja mujtustallá mánnávuodav ietjas giessesijdan.

– Mujtáv gå mánnán gietten Vuodnabadán tjievtjajma. Ja dan maŋŋela lav Tromsø ja Ájluovta juohkusij åvdås ålles mánnávuodav tjiektjam. Gå valástallamjoarkkaskåvllåj álggiv de Stájgo åvdås guokta jage tjiektjiv ja Bodø/Glimta siegen guokta jage tjiektjiv. Ja dálla lav Harstadan.

Gåktu boahtteájge sjaddá ij sån rat diede.

– Lav gåjt usjudallam dáv jagev Harstada åvdås tjiektjat ja vuojnnus gåk de sjaddá.

Publisert

Mer fra NRK Sápmi

Korte nyheter

  • Ođđasat - Davvisámegillii

    Sámemusea Siida evttohassan Jagi eurohpalaš musean

    Sámemusea Siida lea finálaevttohassan Jagi eurohpalaš musean 2024. Vuoiti válljejuvvo Portugala Portimãos miessemánu 4. beaivve European Museum of the Year Award konfereanssas, čállá Siida musea preassadieđahusas.

    – Mii illudat go miehtá Eurohpá leat fuomášan Siidda ođasmuvvama ja min máŋggabealat riikkaviidosaš barggu sápmelaš kulturárbbi ovdii, lohká museahoavda Taina Pieski.

    Mannan jagi gallededje 138 000 olbmo musea, 68 000 dain fitne geahččamin čájáhusaid.

    Jagi eurohpalaš musea tihttelis gilvalit 50 musea 24 riikkas. Dát bálkkašupmi lea juhkkojuvvon juo 47 jagi.

    Siida museum, Finland
    Foto: Ilkka Vayryneninfo / Siida sámi museum
  • Ođđasat - Davvisámegillii

    Sámi filmmat Oscar bálkkašumi museas

    Dán vahkku leat čájehan árktalaš guovllu muitalusaid The Academy Museum, dahje ge Oscar bálkkašumi museas Los Angelesas čalmmustahttin dihte Eanabeaivvi, čállá Internašunála Sámi Filbmainstituhtta preassadieđáhusas.

    – Midjiide lea stuorra gudni go beassat dáppe čájehit sámi ja árktalaš eamiálbmogiid filmmaid. Lean sihkar dán rahpat olu ođđa uvssaid filbmamáilmmis min filbmadahkkiide, dadjá Internašunála Sámi Filbmainstituhta direktevra Anne Lajla Utsi.

    Earret eará čájehedje Suvi Westta ja Annsi Kömi, Ken Are Bonggo ja Joar Nanggo, Hans Pieskki ja Elle Márjá Eirra dokumentáraid. Dan lassin lágidedje ságastallamiid filbmadahkkiiguin.

    Academy Museum of Motion Pictures lágidii doaluid ovttas Internašunála Sámi Filbmainstituhtain.

    Bird Runningwater (helt til venstre) ledet samtalen som ble holdt etter filmvisningen av arktiske urfolksfilmer på The Academy Museum med filmskaperne Anna Hoover (andre fra venstre), Ken Are Bongo (i midten), Hans Pieski (andre fra høyre) og Elle Márjá Eira (helt til høyre).
    Foto: Michelle Mosqueda / Academy Museum Foundation
  • Ođđasat - Davvisámegillii

    Biebmobearráigeahčču geassá ruovttoluotta vuostecealkámuša

    Varanger Kraft Hydrogen fitnodat lea mearridan sirdit plánejuvvon bieggaturbiinnaid mat livččet vejolaččat sáhttán nuoskkidit juhkančázi Bearalvágis.

    Diibmá Biebmobearráigeahčču ii miehtan plánaide viiddidit bieggafápmorusttega Rákkočearu alde, dan dihte go jus ribahit golgat kemikálaid de livčče golgat juhkančáhcái.

    Biebmobearráigeahčču gesii ruovttoluotta vuostecealkámuša go fitnodat mearridii sirdit njeallje turbiinna.

    Rákkonjárgga orohaga jođiheaddji Johan Magne Andersen fuolastuvvu go gullá NRK:s ahte áigot fas sirdit turbiinnaid.

    – Dát lea ođas midjiide, lohká Andersen.

Langlesing

Gahčosat

  • Telefon Kárášjohka:  78 46 92 00
  • E-post:  sapmi@nrk.no
  • E-post nyhetsredaksjon:  saminyhetsavdeling@nrk.no
  • Redaktør NRK Sápmi:  Johan Ailo Kalstad
Norsk Presseforbund, logo.

Vi arbeider etter
Vær Varsom-plakatens regler
for god presseskikk.

Den som mener seg rammet av urettmessig publisering, oppfordres til å ta kontakt med redaksjonen. Pressens Faglige Utvalg (PFU) er et klageorgan oppnevnt av Norsk Presseforbund som behandler klager mot mediene i presseetiske spørsmål.

Nyhetstips 03030

Kontakt

Hjelp

Tjenester

Produksjon

Salg

Til toppen