Hopp til innhold

Sámi mánáide dáidda

Tromssa sáme mánáid ođđa mánáidgárdi, Guovssahas, lea čiŋahuvvon sámi dáidagiin. Lea sámi dáiddár, Outi Pieski, gii lea ráhkadan dáidagiid.

 

Solju mánáidgárddis

Solju mánáidgárddis

Foto: Ánne Olli / NRK

OUTI PIESKI DÁIDDA SÁMI MÁNÁIDGÁRDDIS

TROMSSA OÐÐA SÁMI MÁNÁIDGÁRDI

Solju stoalppus

Solju stoalppus

Foto: Ánne Olli / NRK

 

Njeallja mehtera allasaš stolpui lea guokte mehtera govdosaš solju biddjon. Solju lea dáiddáir Outi Oieski ráhkadan. Dás leat lávggastahkan tallearkkat, smávit bollut ja vel bastet. Tallerkkaide lea Pieski málen biepmuid ja maiddái eará motiivvaid dego balvvaid.

 

Mánát muitalit dáid leat čikŋan

Mánáidgárdde mánát muitalit ahte dáid lihtiid ii galgga geavahit go borada, danne go dát leat dušše čikŋan. Solju guovddážis lea stuorra lohki, de dat lea oaidnit dego stuorra solju.

 

Sofe lávus

Sofe lávus

Foto: Ánne Olli / NRK

Dáidda maiguin sáhttá stoahkat

Outi Pieski lea maid ođđa mánáidgárdái ráhkadan dáidagiid maiguin sáhttá stoahkat. Mánáidgárdde jaskkes lanjas leat dát dáidagat, lávut, maiguin mánát sáhttet stoahkat.

 

Lávvu luhkka hámis

Outi Pieski lea lávu ráhkadan luhkka hápmái. Dát lávvu lea guovtte oasis. Go dáinna eai leat stohkamin, de leat oasit heŋgejuvvon rohpái ja seaidnái. Dalle leat oaidnit dego luhkat.

 

Bealle lávvu, dá dáiddan heaŋgámin

Bealle lávvu, dá dáiddan heaŋgámin

Foto: Anne Olli / NRK

 

 

Son lea ráhkadan dáidagiid

Dáiddár Outi Pieski

Dáiddár Outi Pieski

Foto: Ánne Olli / NRK

Outi Pieski lea 34 jahkásaš sámi dáiddár. Son lea riegádan ja bajásšaddan Helssegis, muhto su áhčči lea Dálvadasa eret. Son lea vihta jagi leamaš oahppus Suoma dáiddaallaskuvllas, ja maŋimuš čieža jagi lea son bargan dáiddárin. Rievtti mielde lea sus oljomálen dat suorgi mainna eanemusat bargá. Son lea maiddái olu kurssaid váldán sámi duojis, danne son dál lea maid hutkagoahtán dáidagiid ráhkadit dáid hámis. Ja dál leage Tromssa sámi mánáidgárdái ráhkadan stuorra solju stoalpgeahčai ja sisa leages ráhkadan lávu luhkkahámis ja vel beallelávu gos mánát beaivválaččat sáhttet stoahkat..

 

 

 

Mánát movttiduvvojit dáiddalaš bargui

Mánát ráhkadit dáidagiid

Mánát ráhkadit dáidagiid

Foto: Ánne Olli / NRK

Mánáidgárddemánát oidnet dáidagiid ja siige hálidivčče dahkat dáidagiid seammaláhkai, nu siige sihke málejit ja láđđis duddjojit dáidagiid.

 

Guovssahas sámi mánáidgárdi

Dákkár lea ođđa mánáidgárdi, mii lea hukseejuvvon Tromssa sullo alážii, lahká Báhpajávrri. Mánáidgárddi áiddesiskabeal lea maid goahti ja áiti.

Tromssa sámi mánáidgárdi Guovssahas

Guovssahas, Tromssa sámi mánáidgárdi

Foto: Anne Olli / NRK
Guovssahas sámi mánáidgárddi olggobealde

Goahti ja áiti

Foto: Anne Olli / NRK

 

Korte nyheter

  • Ođđa sámediggeválggaid ferte lágidit maŋimustá geassit

    Sámedikki ságadoalli Pirita Näkkäläjärvi ii sáhte vel dadjat, maid ođđa válggaid lágideapmi johtilis áigetávvaliin mearkkaša, dieđiha Yle Sápmi.

    Alimus hálddahusriekti (AHR) dagai historjjálaš mearrádusa, go mearridii vuosttaš geardde, ahte Suoma sámediggeválggaid galgá lágidit ođđasit.

    Ođđa válggaid galggašii sámediggelága mielde lágidit guovtte olles mánu geažes das, go válggaid gomiheames lea mearriduvvon.

    AHR presideanta Kari Kuusiniemi dulkojumi mielde ođđa válggaid galgá lágidit geassemánu loahpa rádjai.

    Pirita Näkkäläjärvi
    Foto: Ođđasat / Yle Sápmi
  • Eai beasa gieldda gohčodit Pajalan kunta

    Ruoŧa ráđđehus hilgu Pajala gieldda ohcamuša geavahit meänkieli nama «Pajalan kunta» gieldda bálddalas namman, čállá Fria Tider áviisa.

    Ráđđehus mieđiha, ahte lea vuogas čalmmustahttit veahádagaid ja nannet veahádatgielaid.

    Almmatge deattuha ráđđehus, ahte ii ovttage gielddas Ruoŧas leat eambbogo okta almmolaš namma. Sii livčče spiehkastan dás jus livčče dohkkehan ohcamuša.

    Fertešii lágaid rievdadit jus galggašii sáhttit gielddaide dohkkehit eambbogo ovtta nama.

    Meänkieli
    Foto: Svenske Tornedalingers Riksforbund – Tornionlaaksolaiset
  • Gielddaluohti bohciidahttá digáštallama

    Gáivuona gielddastivra evttoha dohkkehit sierra luođi gielddaluohtin. Dát ii oro buohkaid mielas nu buorre jurdda, go sin oaivila mielde ii leat Gáivuonas iežas juoiganárbevierru.

    – Mun in leat luođi vuostá. Luohti lea juoga mii gulai ja ain gullá boazodoalliide ja sámiide geain dát lea oassi iežaset kultuvrras, čilge gáivuotnalaš Levin Mikkelsen.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    Guovddášbellodaga gielddastivrraáirras Svein Oddvar Leiros dat evttohii, ahte Gáivuonas galggašii leat gielddaluohti. Son ii leat ovttaoaivilis Levin Mikkelsen čilgehusain.

    – Min gielddas lei dáruiduhttin dievaslaš. Dákkár oaivilat gullet dan áigái. Su suokkardallan čájeha, ahte Gáivuonas juigojuvvui. Nu ahte ii leat duohta ahte Gáivuonas ii leat juigojuvvon, lohká Leiros.

    Herman Rundberg ja su joavku Manne dat leat ráhkadan dán luođi.

    – Luođi mihttomearri ii lean suhttadit olbmuid, muhto digáštallan lea bures boahtin, árvala Rundberg.

    Gáivuona gielddastivra ávžžuha sidjiide ovddidit máhcahemiid gielddaluođi birra. Áigemearri lea dán mánu maŋimuš beaivve.